Liikluskorraldusest... või liikluskorratusest...

 Räägime ülekäiguradadest (aga ka kergliiklusteede ristumisest sõiduteega) fooriga mittereguleeritavatel ristmikel. Siin üks näide valesti korraldatud ülekäiguradadega liiklusest:

Fooriga mittereguleeritud ristmikel ei tohiks ülekäiguradasid teha ristmiku nurkadest otse üle ristmiku sõiduteede. Siin on mitu nüanssi, millele tuleks pöörata tähelepanu. esimene on see, et jalakäija või temaga võrdsustatud liikleja ei tohiks omada võimalust ilma liikumiskiirust vähendamata või peatumata otse üle sõidutee liigelda. Ülekäigurada ei tohiks olla lihtsalt kõnnitee/kergtee ja seal toimuva otsesuunas liikumise sujuv sirgjooneline pikendus, et vältida jalakäia peatumatut liikumist otse sõiduteele. Eriti ohtlik, kui liikleja näiteks jookseb (lapsed jne) või otsustab kõiki reegleid eirates ületada ülekäiguraja nt jalgrattal või tõukerattal. Samal ajal peaks sõidukil olema võimalus pöörde sooritamisel ära mahtuda peatumiseks ja jalakäijale tee andmiseks pööratud teel enne ülekäigurada. Siin üks näide õigesti lahendatud ristmikust:

Eriti ohtlikuks muutuvad sellised valesti korraldatud ülekäigukohad siis, kui jalakäia jääb vahetult enne ülekäigukohta mõne ehitise või puude-põõsaste jne varju ning "tekib" ülekäigurajale ootamatult "ei tea kustkohast" juhi jaoks ilma eelneva hoiatuseta/ohuteabeta.

Viimane selline surmaga lõppenud juhtum oli 30.10.2025 Tartus.

ERR: Tartus hukkus kaubikuga kokku põrganud elektritõukerattur.

Seal ei põhimõtteliselt üldse võimalik nn "Tamme" tänavalt (p.s. ametlikult Tartus Tamme tänavat ei ole) välja sõita nii, et eriti paremalt, maja nurga tagant (aga ka vasakult uusehitust piirava piirdeaia, varem, enne piirdeaia paigaldust põõsa tagant), mõni kiiremini liikuv jalakäia sõidukile ette ei satu või mõni kergliikleja ette ei sõida enne, kui "Tamme" tänavalt lähenevast sõidukist paremale või vasakule üldse midagi näha on. Sealt pole hästi ka paremalt tulevat sõidukit näha. Sellistes kohtades ei tohi teha ei ülekäiguradasid ega mingeid kergliiklusteega ristumisi otse ristmiku nurgast. Jalakäial ja kergliiklejal peab olema tõkend ühe hooga otse liikumise takistamiseks ja kergteel liiklejad tuleb suunata ümber maja nurga nn "Tamme" tänavale ja siis 5-6m kaugusel ristmikust alles tuleks teha ülekäik ning sõidutee ristumine kergliiklusteega. Või siis tuleks liiklusohtuse seisukohast üldse keelata nn "Tamme" tänavalt sõidukite liiklus Kastani tänava suunas. Juht peab elementaarse vaatevälja saavutamiseks sõitma sõiduki ninaga vähemalt 1m jagu juba kergliiklusteele, kusjuures ka see ei taga elementaarset ohutust, sest paremalt maja nurga tagant võib 1-2 sekundi või isegi alla 1 sekundi jooksul sõiduki ette ilmuda mõni kergteel liikleja paremalt. Et näha paremal kogu kergteel toimuvat piisavalt kaugele peaks juht sõitma sõidukiga edasi veel vähemalt ca 1 meetri, hõivates (ja takistades) sellisel juhul 3 meetri laiusest kergteest / jalgteest juba ca 2 meetrit ehk 2/3 kogu kergtee laiusest. 

(Vahemärkusena: Eraldi teema on viimasel ajal moodi läinud "mikromärgid" (on ka seal ristmikul) ehk tavamõõtudega liiklusmärkidest tunduvalt vähendatud mõõtudega "minivariandid". Eesmärk peaks olema, et liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid) oleksid liiklejale HÄSTI märgatavad, mitte vastupidi...)

 Samal ajal peab juht pidevalt korraga jälgima nii paremalt tulevaid sõidukeid, paremalt tulevaid kergliiklejaid kui ka vasakult tulevaid kergliiklejaid. Ja seda vastassuundade puhul vähemalt iga sekundi tagant (veendudes esmalt, et paremalt sõidukeid ega kergliiklejaid nähtavas vaateväljas ei lähene, tuleb kohe veenduda, et ka vasakult vaatevälj jäävast alast kergliiklejaid ei lähene, misjärel kohe uuesti veenduma, et neid vasakule vaatamise ajal ei ilmnud paremalt ja siis jälle kohe, et ei ilmu vasakult jne). Antud juhul on kastani tänav, mida mööda liikus tõukerattur, ühesuunaline "Tamme" tänavalt vaadates paremalt vasakule. Kui ees oleks kahesuunaline tänav lisanduks vasakult võimalikud liiklejad sõidukitega, kelle olemasolu tuleks samuti pidevalt jälgida.

Samasugune närvilist tõmblemist eeldav ja ohutut liiklust mittepakkuv ristmik, ilma hoonete poolt vaatevälja varjamata, on näiteks selline:

Siin punasega tähistatud manöövrit tegev sõidukijuht põrkub kohe järgmiste ohtlike probleemidega:

* Esmalt tuleb kindlaks teha, et vasakult [OHT 1] ei läheneks sõidukit mille eeldatav sõidukiirus võib olla kuni 50km/h ehk 14 meetrit sekundis. Järgmiseks tuleb juhil veenduda, et suundadest [OHT 2] ja [OHT 3] ei liiguks jalakäijad ülekäigurajale. Kui suunast [OHT 3] on võimalik saada infot piisavalt varakult, et jõuaks otsuste tegemisel ohutult reageerida, siis suunast [OHT 2] võib jalakäia ilmuda ülekäigurajale ootamatult. Juht võib näha aga ei pruugi, olenevalt sõidukitüübist, sõiduki akendest ja vaatevälja ulatusest, paremalt selja ja sõiduki tagant ülekäigurajale liikuvat jalakäiat kas üldse või võib näha teda liiga hilja. Kusjuures auto taga toimuva nägemiseks peab juht rooli taga hakkama nii palju võimlema, et üle juhi parema õla, läbi sõiduki akende, oleks üldse midagi näha. Pärast seda protseduuri, mis kestab heal juhul sekundi või kaks, tuleb hakata uuesti veenduma, et vasakult endiselt ei lähene sõidukit (2 sekundiga võib see liikuda 28 meetrit kusagilt kaugemalt juba lähemale). Kui tuleb sõiduk ja see lastakse mööda, siis tuleb korrata protseduuri ja vaatlust üle parema õla... niimoodi tõmmeldes võib seal üsna kaua niiviisi seista. 

Lisame siia tavalisest jalgsiliiklejast kiiremad liiklejad (kiire kõnd, jooksmine, lapsed kes võivad jääda üldse pööret sooritava sõiduki varju (kaubik, veok, buss jms) nii, et sõiduki akendest neid ei näe, ülekäigurajale tormata võivad kergliikurid jms kes arvavad, et seal sõiduk jäi seisma just selleks, et neid üle lasta, mitte selleks, et peateel liiklevaid sõidukeid enne manöövrit monitoorida), ning saame juba üliohtliku liikluskorralduse.

Kui ülekäigurada oleks viidud otse ristmiku nurgast vähemalt ca 6 meetrit edasi (ja oleks takistatud kergliiklejate jõudmine ühe hetkega ristmiku nurgast otse kergteelt sõiduteele), poleks parempööret sooritaval juhil tarvidust korraga närviliselt tegeleda "saja asjaga" ja väheneks oht, et juhil midagi märkamata ja arvesse võtmata jääb, kardinaalselt. Õige ja turvalise lahenduse korral piisaks esmalt sellest, kui juht tuvastab vasakult tulevad sõidukid ja laseb need vajadusel läbi, seejärel teeb parempöörde ja tema ees avaneb täielik ülevaade ülekäigurajal ning kergteedel toimuvast. Kui ülekäigu rajale liigub jalakäijaid saab juht parempöörde manöövri ilusti lõpetada ja peatuda ülekäiguraja ees.

Nüüd mõtleme selle juhi peale natuke ka. Kui sellised ristmikud, kus tuleb tõmmelda nagu segane, tulevad üksteise järel, siis poole tunni pärast on meil tegemist juba (üli)närvilise juhiga, kes hakkab langetama järgnevalt liikluses otsuseid, rakendama närvi ajavate olukordade tagajärjel hajuvat tähelepanu ja harrastama närvilisi sõidustiile oma närvilisuse astmest tulenevalt.

Milleks ja kellele seda kõike (selliseid lahendusi) vaja on, ei saa aru. Liiklemine tuleb alati ja igal pool teha ohtuks, sujuvaks, rahulikuks ja meeldivaks, mitte vastupidi. Ja NB! liikluse "rahulikkus" ei tähenda alati ja ainult liikluskiirust, mis moodsal ajal arvatakse üks hea võluvits olema.

 Liikluskorraldusest... või liikluskorratusest...

 

 ERR 17.01.2025

Transpordiamet ei kavatse liiklusohtlikku Osula ristmikku teist korda ümber ehitada

Kaks aastat tagasi renoveeritud ristmik Tartu ja Võru vahelisel maanteelõigul ei muutnud liiklust ohutumaks – viimasel ajal on seal toimunud mitu liiklusõnnetust. Uut Osula ristmikku enam ümber ehitama ei hakata, transpordiamet loodab, et olukorda aitab parandada kiirusepiirang.

Kui Võrumaa suurima liikluskoormusega maanteel  - Võru linnast 10 kilomeetri kaugusel Tartu suunal oleval Osula ristmikul rajati  parempöörde tegemiseks eraldi sõidurada, siis võis arvata, et liiklemine nelja tee ristumisel on muutunud ohutumaks, kuid nii see pole läinud. Viimane õnnetus juhtus ristmikul alanud aasta alguses.

"Ristmiku piirkonnas on olnud viimase kahe aasta jooksul kolm-neli õnnetust, mis on toimunud ristmiku peal. Meie enda hinnangul on neid hästi palju toimunud liiklejate kärsitusest ja kiirustamisest ja liiklejad ei veendu oma pöörde ohutuses, et näeks ära, kas pööre on ohutu, sest nähtavus on ristmikul iseenesest hea," lausus transpordiameti lõuna osakonna juhataja Janar Taal.

Taolistel nelja tee ristmikel on kõige ohtlikum manööver vasakpööre, eriti siis, kui seda alustatakse mõne suurema sõiduki taga, mis võib varjata vastutuleva sõiduki. 

"Seal on õnnetusi ka varem toimunud. Aga raskeid ja väga raskeid liiklusõnnetusi peale seda kordategemist olnud ei ole. Küll peab seal ikkagi olema tähelepanelik, kuna liikluskorraldus on muutunud. Kui on pikad sirged, pikk sirge tee, pikk maantee ja järsku tuleb selline ristmik, kus on vaja kiirust maha võtta, kus hakatakse tegema vasakpöördeid, seal tuleb olla tähelepanelik," lausus PPA kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk.

Transpordiamet ei pea vajalikuks ristmiku ümberehitamist, ainukese võimalusena õnnetuste vähendamiseks nähakse ristmikul alandada piirkiirust.

 https://www.err.ee/media/video/892066266ee94ae351f4f23768983b60?contentId=1609579678

 *

Lõunaleht 23/01/2025

Õnnetu ristmik ei lase end ümberehitusest häirida

Eesti pikimal maanteel kümmekond enne Võru linna asuv Raiste-Osula ristmik on rohkelt kasutatav liiklussõlm, kus aegade jooksul on juhtunud palju liiklusõnnetusi. Mõni aasta tagasi ehitati ristmik teespetsialistide nägemust mööda ohutumaks, kuid nii mõnegi liikleja meelest ei muutnud see midagi või kui, siis halvemuse poole. Ning ohtlikke kokkupõrkeidki juhtub seal endiselt.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Raiste-Osula-Varese tee ristumiskohas pööravad veokid suurte puidutööstuste poole, elav on ka sõiduautode liiklus ühe Võrumaa suurima keskuse Antsla suunal. Lisaks sõidavad ristmikust pikisuunas üle kõik, kel asja Võru poolt Tartu ja pealinna poole ning vastupidi. Kokku läbib seda liiklussõlme ööpäevas tuhandeid sõidukeid. Selline liiklussagedus tõmbab mõistagi ligi ka õnnetusi. Juhuslik näide 2017. aasta oktoobrist: 22-aastane mees sõitis veoautoga Volvo ette peateel liikunud Volkswagenile ja seda juhtinud 55-aastane naine toimetati haiglasse.

2023. aastal ehitati ristmik transpordiameti tellimusel ümber. Ohutumaks pidid liiklust muutma ristmikule rajatud parem- ja vasakpöörderajad koos ohutussaartega. Umbusklikumad liiklejad viitasid, et nii võivad sõidukid sattuda kaasliiklejate „pimenurka” ehk siis eriti just manöövrit alustavad veokid võivad nähtavust märgatavalt piirata.

Pärast ümberehitust on ristmikul siiski juhtunud vähemalt viis liiklusõnnetust ja mitmed inimesed on saanud ka viga. Mõned näited.

7. veebruaril 2024 pööras Citroën hommikusel ajal Osula ristmikult Võru poole. Talle liikus Võru poolt Tartu suunas vastu Škoda, mille juht oli sooritamas möödasõitu, kuid ei suutnud oma rajale tagasi reastuda. Autod põrkasid kokku, õnneks seekord keegi viga ei saanud.

5. märtsil 2024 võttis Tartust Võru suunas liikunud Kia Rio juht Osula ristmikul hoo maha, sest tema ees sõitnud veoauto alustas parempööret Osula poole. Seejärel jätkas 76-aastase mehe juhitud Kia teekonda – kui ootamatult ilmus tema ette 27-aastase mehe juhitud BMW, mis tegi Võru poolt tulles vasakpööret Osula suunale. Autod põrkasid kokku, Kias viibinud kaassõitja, 59-aastane naine, toimetati haiglasse kontrolli.

19. augustil 2024 sõitis 25-aastane naine Osula ristmikul sõiduautoga Volkswagen Tiguan vasakpööret sooritades ette peateel liikunud sõiduautole Volvo, mida juhtis 65-aastane naine. Volvos kaassõitjana viibinud 11-aastane poiss toimetati haiglasse kontrolli.

Värskeim õnnetus juhtus mõni nädal tagasi, 2. jaanuari õhtul. Tartu poolt tulles Raiste suunas vasakpööret sooritanud Toyota sõitis ette Võru poolt lähenenud Renault'le. Teadaolevalt piiras Toyota juhi nähtavust Renault' ees vasakule Osula poole pööranud sõiduk. Autodes oli kokku kolm inimest, neist õnneks keegi viga ei saanud. Küll aga said autod tublisti räsida.

„Raskeid ja väga raskeid liiklusõnnetusi peale seda kordategemist olnud ei ole,” ütles PPA Kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk ERRile. „Küll peab seal ikkagi olema tähelepanelik, kuna liikluskorraldus on muutunud. Kui on pikad sirged, pikk sirge tee, pikk maantee ja järsku tuleb selline ristmik, kus on vaja kiirust maha võtta, kus hakatakse tegema vasakpöördeid, seal tuleb olla tähelepanelik.”

Autojuht: pöörad hea õnne peale

Enne ristmiku ümberehitust juhtusid seal peamiselt peateele ettesõidud. Tartu poolt tulles mahtusid korraga ristmikule ära paremale ja vasakule pöörajad ning otse sõitjad. Nüüd on otsesõiduks ja vasakpöördeks sama rada, seal võivad tekkida seisakud ja juhtide kärsitus, lisaks piiravad ees manööverdavad masinad nähtavust.

Mullu 21. augustil ehk kaks päeva pärast järjekordset avariid juhtis sellele tähelepanu lehelugeja Margus.

„Pidin Tartu poolt tulles Osula ristis tegema suurelt teelt vasakpööret. Seal seisid üks reka ja üks sõiduauto, mis ootasid Võru poolt tulles vasakpöörde võimalust. Ja lööge või maha, ma ei uskunud oma silmi: seal on koht, kus sa pead tegema vasakpööret nii, et sa ei näe mitte midagi, kas autot tuleb või autot ei tule. Ehku ja hea õnne peale pöörad.”

„Pole mingi ime, et selline avarii juhtub Osula ristis, see on ikka uskumatult mööda projekteeritud ristmik. See vist oli seal juba kolmas või neljas laks. Kui oma silmaga poleks näinud, siis ei usuks, et ongi situatsioon, kus sa pead vasakpöörde tegema nii, et kui on Osula Graanulisse keerav reka, siis teed pimetesti ja lihtsalt lähed ja loodad vanajumala ja hea õnne peale,” jätkas ta.

Transpordiamet kaalub kiiruse piiramist

LõunaLeht kirjeldas lehelugeja kogemust transpordiametile ja uuris: miks on nii, et ohutumaks ehitatud ristmik kipub ikka ja endiselt liiklusõnnetusi koguma ehk ohtlik olema?

„Vasakpöörde sooritamiseks peab juht hoidma sõiduki tee telje lähedale, see põhimõte on kirjas ka liiklusseaduses. Ehk et kui juht teeb vasakpööret Raiste suunas, siis peab sõiduk paiknema ohutussaare lähedal. Ristmikul on „Anna teed!” märk, mis ütleb, et vajadusel tuleb juhil peatuda ja anda teed peateel liiklejatele. Kui samal ajal tehakse vasakpööret nii Raiste kui Osula suunas, siis peavad juhid veenduma, et pööret on võimalik ohutult sooritada. Kui veoauto teeb vasakut pööret Osula suunas, peab Raiste suunas pööret tegev sõiduk ootama, kuni veoauto on manöövri lõpetanud,” kirjeldas ameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna juhataja Janar Taal.

„Varasema lahenduse probleemiks oli, et tegemist oli laia ristmikuga, kus jalakäijatel oli keeruline üle tee minna ning liiklus oli kaootiline ja tekkisid ohtlikud olukorrad. Liiklussaarte rajamine ja kanaliseerimine on aidanud kaasa ristmiku paremaks tajumiseks. Liiklusseaduses on kirjas, et juht peab olema veendunud oma manöövri ohutuses. Kahjuks on viimased liiklusõnnetused näidanud, et mõned juhid teevad manöövreid kiirustades, ilma et nad veenduksid nende ohutuses. Transpordiamet kaalub piirkiiruse alandamist Raiste ristmikul, otsus tehakse lähikuudel,” lisas ta.

 *

 Postimees 9. november 2025

Oht pole kadunud: Osula ristil põrkasid taas kokku kaks autot

Laupäeva pärastlõunal kella poole viie paiku toimus Võrumaal Osula ristil järjekordne liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku kaks sõiduautot.

Õnnetus juhtus Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 236. kilomeetril. Esialgsetel andmetel sõitis Tartu poolt tulnud 21-aastase mehe juhitud Hyundai ristmikule ja soovis pöörata Raiste suunas, kuid ei märganud vastu tulnud 61-aastase mehe juhitud Toyotat.

 *

 Võtan siis järgnevaks vaevaks elementaarseid liikluskorralduse põhimõtteid kommenteerida ja vigadele viidata. Kõik liiklejad ei ole "kohalikud" (sellega tuleb alati arvestada ka liikluskorraldajatel!). Vaatleme, millega on tegemist.

Nn. Osula ristmik

► Enne ristmiku ümberehitust juhtusid seal peamiselt peateele ettesõidud.

Ristmik enne ümberehtust nägi välja selline:

Osula ristmik 2023

Esimese sammuna peateele väljasõitude ohutumaks tegemiseks oleks olnud Paiste ja Osula suunast kulgevatele teedel 221 "Anna teed" märgi ja 943 „Teeandekoht” teekattemärgistuse asemel kasutada liiklusmärki 222 „Peatu ja anna teed” koos vastava teekattemärgistusega 941 "stoppjoon".

Kuna otsustati ristmik täielikult "ohutumaks" ümber ehitada, siis lisati Paiste ja Osula suunast kulgevatele teedele enne ristmikku "saared" mis sunnivad liiklejat vasakpöördel tegema enne ristmikule väljasõitu väikese põikemanöövri, mis tõesti vähendab ohtu, et sõiduk ilma kiirust vähendamata asub tegema ristmikule väljasõitu, nii vasakule kui otse. Kuna see ei välista peatumata edasisõitu, ega sunni põikemanöövrit tegema ristmikul peateele paremale väljasõitu, siis oleks ka uue lahenduse juures siiski ohutum, kui kasutataks samaaegselt liiklusmärki 222 „Peatu ja anna teed” koos teekattemärgistusega 941 "stoppjoon", kuna peateel puuduvad sinna sõitjatele nn kiirendusrajad ja parempöörde teinud sõidukid satuvad kohe peatee põhilisele sõidurajale.

Osula ristmik 2025

► 2. jaanuari 2025 õhtul sõitis Tartu poolt tulles Raiste suunas vasakpööret sooritanud Toyota ette Võru poolt lähenenud Renault'le. Teadaolevalt piiras Toyota juhi nähtavust Renault' ees vasakule Osula poole pööranud sõiduk.

► 8. novembri 2025 pärastlõunal kella poole viie paiku sõitis Tartu poolt tulnud 21-aastase mehe juhitud Hyundai ristmikule ja soovis pöörata Raiste suunas, kuid ei märganud vastu tulnud 61-aastase mehe juhitud Toyotat.

► „Pidin Tartu poolt tulles Osula ristis tegema suurelt teelt vasakpööret. Seal seisid üks reka ja üks sõiduauto, mis ootasid Võru poolt tulles vasakpöörde võimalust. Ja lööge või maha, ma ei uskunud oma silmi: seal on koht, kus sa pead tegema vasakpööret nii, et sa ei näe mitte midagi, kas autot tuleb või autot ei tule. Ehku ja hea õnne peale pöörad.”

 

Eelneva kahe õnnetuse ja ühe juhi kommentaari illustratsiooniks tänavavaade antud ristmikul Tartu poolt Võru poole sõites ja vaadates. Vasakule jääb Raiste, paremale Osula.

Lisades Võru poolt vasakpööret ootavale "rekkale" taha teise järelhaagise, teise "rekka" või nt bussi, muutub nähtavus veelgi halvemaks ja vasakpöörde tegemine ohtlikumaks. Eriti halva nähtavuse korral või näiteks talvistes teeoludes (lumesadu, tuisk jne). Kui Osula poolt on samaaegselt Võru suunal peateele välja sõitnud suurem veok, buss vms, või Tartu poolt tulija, kes tahab keerata vasakule Raiste suunda ees ületas enne teda mõni suurem veok, buss vms siis ei ole võimalikest Võru suunast Tartu suunas liiklejate kohta enam mingit ülevaadet ja olukorrateadlikus kannatab tõsiselt. Lisame tõsiasja, et Raiste suunas vasakpööret tegev sõiduk seisab keset maanteed otse Võru suunal liiklejate ees ja takistab nende liiklemist (eriti ohtlik talvel libedaga) ja tunneb "survet" oma vasakpöörde võimalikult kiiresti ära sooritamiseks, saame mitte just kõige ohutuma ja mõistlikuma liikluskorralduse näite.

Võib oletada, et ohutussaared lisati iga sõiduraja vahele selleks, et jalakäiatel oleks ohtum maanteed ületada, kuid ohutum oleks suure ümberehituse käigus olnud lahendada liiklussõlm nii, nagu on toodud järgmisel pildil, lisades ohutussaare asemel Tartu poolt tulijatele vasakpööret teha soovijaile eraldi sõiduraja vasakpöördeks. Seal on teelaiuses nii palju ruumi küll, et oleks ära mahtunud ka ohutussaared jalakäiate jaoks:

Lahendus 1

 

Teine halvem lahendus (kui oleks olnud ruumipuudus, mida ei ole) oleks olnud selline. Siin on oluline, et mõlemast peatee suunast toimub vasakpööre samadel alustel ja peegelpildis.

Lahendus 2

...kus tuleks järgida vähemalt sõiduradade (mustad jooned) asukohta nii, et need kulgeks-suunduks mööda peateed sirgelt, ilma sõiduraja "negatiivse" nihketa pööramissuunale vastassuunas (pööramist võimaldavad sõidurajad ja nendel liiklejad ei jääks "pimedasse" alasse pööret tehes).

 

Kui on piisavalt tee(maa)laiust, et lahendada vähemalt üks mahapööre eraldi sõdureana, siis rusikareegli järgi tuleks eelistada otse sõitmisega samalt rajalt paremale pööret ja eraldi sõidureaga vasakpööret, mitte vastupidi, kus parempööre on eraldi sõidureaga aga vasakpööret saab teha samast reast kus toimub ka otseliiklus, nagu on toodud pildil "Lahendus 1".

Järgmiseks vaatleme liikluskorraldusvahendite kasutamist või mittekasutamist ja puudujääke. 

Suunal Võru-Tartu paigaldatud liikluskorraldusvahendid enne ristmikku:

 

Siin on ilmselgelt tegemist räige hooletuse või mõtlematu lahendusega. Märk 352 „Möödasõidu keeld” koos möödasõitu keelava pidevjoonega on paigaldatud liiga hilja ja liiga lähedale ristmikust! Kui juht saab möödasõidu keelust teada alles selles kohas kus märk asub (on alustanud juba varem, või mis veelgi ohtlikum, hetk varem möödasõitu), siis on juba liiga hilja, et naaseda oma sõidurajale seda enam, et kohe tuleb ka kahe sõidusuuna vaheline ohutussaar.

► 7. veebruaril 2024 pööras Citroën hommikusel ajal Osula ristmikult Võru poole. Talle liikus Võru poolt Tartu suunas vastu Škoda, mille juht oli sooritamas möödasõitu, kuid ei suutnud oma rajale tagasi reastuda. Autod põrkasid kokku, õnneks seekord keegi viga ei saanud.

Möödasõidukeelu ja pidevjoone algus peaksid olema palju kaugemal ristmikust, et igas olukorras oleks võimalik sõiduki möödasõitu selleks hetkeks juba lõpetada ja alustada kiiruse alandamist enne ristmikuni jõudmist. Sõiduk mis liigub 90km/h läbib 25 meetrit sekundis ja 80km/h 22,2 meetrit sekundis. 70km/h läbib sõiduk sekundiga 19,5 meetrit. Möödasõidu keelu algusest ohutussaareni on 118 meetrit, mille sõiduk läbib 90km/h 4,5...5 sekundiga, 70km/h sõites 6 sekundiga. 

Möödasõidu teekonna pikkust ja sellele kuluvat aega mõjutavad erinevad muutuvtegurid, nagu näiteks mööda sõitva sõiduki pikkus ja kiirus, sõiduki pikkus ja kiirus millest mööda sõidetakse, sõidukite arv, millest mööda sõidetakse, võimaliku vastutuleva sõiduki kiirus, kaugus mööduva ja möödasõidetava sõiduki vahel möödasõidu alguses, kaugus möödasõidetavast sõidukist möödasõidu lõpetamisel jne. 

Seega on vajalik mingi minimaalne möödasõidunähtavus ja takistusteta möödasõiduteekond.

1999 projekteerimise normid nägid ette järgmised möödasõidunähtavuse normid projekteerimisel:

90km/h liikluskiirusega teel loeti heaks möödasõidunähtavuseks 720m, rahuldavaks 610m ja erandlikuks miinimumiks 550m. 70km/h on vastavad numbrid 590m; 480m ja 420m. Umbes pool sellest peaks olema pärisuunas takistusteta möödasõitu võimaldav. Täispikkused on arvestatud vastutuleva sõidukiga.

Uued 2023 kehtima hakanud "Tee projekteerimise normid" sätestavad:

Siin ei ole enam toodud "Hea", "rahuldav" ega "miinimum" nõuded. 90km/h on lihtsalt 400m ja 70km/h 250m. Möödasõidunähtavuse nõuete vähendamine on suur ja märgatav. Minu küsimus oleks, et kes, milline spetsialist ja miks on need muudatused teinud? Siin on pool nähtavusmaast 90km/h puhul 200m ja 70km/h puhul 125m. Nüüd tuletame meelde, et Osula ristmikul on Tartu poole sõites möödasõidukeelu algusest ohutussaareni 118m. Lisaks tuleb arvestada, et ülal tabelites antud möödasõidunähtavused on antud ristmikuta teelõikudel. Osulas võib heast möödasõidunähtavusest saada õudusunenägu kohe, kui keegi kõrvalteelt peateele vastasuunas keerab.

Samal teemal on pikalt ja põhjalikult kirjutatud ka T_Konsult veebilehel. Soovitan soojalt sellega tutvuda. https://t-konsult.ee/liiklus/moodasoit/

Suunal Tartu-Võru paigaldatud liikluskorraldusvahendid enne ristmikku:

 

Siin on märk 352 „Möödasõidu keeld” koos möödasõitu keelava pidevjoonega paigaldatud 468m kaugusele ohutussaarest ja on rahuldaval kaugusel kui võtta aluseks 2023 uued nõuded. Märk 186 "Muud ohud" koos lisatahvliga, mis viitab ohutussaarele (takistus teel), võiks olla ristmikust kaugemal. Osutusmärk 531 „Sõidurajad ja -suunad” võiks olla samuti kaugemal ristmikust või olla dubleeritud esimese analoogse märgiga kaugemal, näiteks hiljemalt juhatusmärk 621 juures (suur teeviit). Teabe saamine õigeaegselt ja pigem varem kui hilja on juhile ülioluline. Antud juhul siis eriti silmas pidades seda, et peamisest sõidurajast saab sõita nii otse kui teha pööret vasakule. Parempöörde kohta eraldi sõidurajast info varem esitamine ei ole siin nii oluline.

Mõlemas suunas võiks ja peaks olema peale või enne teeviita ka liiklusmärk 133a „Lõikumine kõrvalteega” (soovitavalt koos lisatahvliga, kui kaugel on ristmik meetrites), mis hoiataks kõrvaltee lõikumisest peateega ja kõrvaltee suubumisest sellesse. Juhatusmärk 621 (suur teeviit) ei asenda ühelgi juhul hoiatusmärki 133a ja selle tõe eiramist kohtab väga palju. Teeviit 621 ei defineeri üheselt ristmiku tehnilist olemust ja liikluskorraldust ega lahendust, mil viisil teed ristuvad. Ka märk 352 „Möödasõidu keeld” koos lisatahvliga "500m", "600m" või misiganes muu pikkus ei asenda seda, sest lisatahvlil on antud möödasõidu keelu ulatus ja märgi kehtivuse teekonna pikkus, mitte märgi kaugus ristmikust.

Viidatud liiklusmärkide jms saab tutvuda siin: 

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele

Veel üks märkus siia juurde: Bussipeatused peaksid olema võimalusel alati peale ristmikku, mitte enne ristmikku, kus bussipeatuses seisev buss ei varjaks ära kõrvalteelt peateele välja sõitva sõiduki juhi eest vaadet peateel toimuvast vahetult enne ristmikku. Seda saab muidugi leevendada viies bussipeatuse võimalikult kaugele ristmikust ja tehes bussipeatusesse bussi jaoks "tasku", kus buss seisab võimalikult eemal põhisõidurajast. Antud ristmikul on see lahendatud asukohaliselt õigesti, aga oleks võinud kaaluda (võiks alati analoogsetel ristmikel kaaluda, kui selleks ruumi on) bussipeatusesse viiva bussi sõiduraja/peatumistasku pikendamist kuni ristmikuni, kus selle ristmikupoolsemat haru saaks kasutada kõrvalteelt peateele keeravate sõidukite "kiirendusrajana" ja bussi peatumise aeglustusrajana, mis väldiks manöövri hetkel aeglase sõiduki väljakeeramise otse peateele. Oleks mõnevõrra kallim ehitada, kuid igati ohutum.

*

Olen neid imelikke ja mitteohutuid liikluskorralduste lahendusi kommenteerinud veebis paljudes erinevates kohtades ja kui aega saab, siis koondan need kõik (mis veel netis alles ja leitavad on) siia ühte "liiklusblogisse" millalgi kokku.