Liikluskorraldusest... või liikluskorratusest...

 Räägime ülekäiguradadest (aga ka kergliiklusteede ristumisest sõiduteega) fooriga mittereguleeritavatel ristmikel. Siin üks näide valesti korraldatud ülekäiguradadega liiklusest:

Fooriga mittereguleeritud ristmikel ei tohiks ülekäiguradasid teha ristmiku nurkadest otse üle ristmiku sõiduteede. Siin on mitu nüanssi, millele tuleks pöörata tähelepanu. esimene on see, et jalakäija või temaga võrdsustatud liikleja ei tohiks omada võimalust ilma liikumiskiirust vähendamata või peatumata otse üle sõidutee liigelda. Ülekäigurada ei tohiks olla lihtsalt kõnnitee/kergtee ja seal toimuva otsesuunas liikumise sujuv sirgjooneline pikendus, et vältida jalakäia peatumatut liikumist otse sõiduteele. Eriti ohtlik, kui liikleja näiteks jookseb (lapsed jne) või otsustab kõiki reegleid eirates ületada ülekäiguraja nt jalgrattal või tõukerattal. Samal ajal peaks sõidukil olema võimalus pöörde sooritamisel ära mahtuda peatumiseks ja jalakäijale tee andmiseks pööratud teel enne ülekäigurada. Siin üks näide õigesti lahendatud ristmikust:

Eriti ohtlikuks muutuvad sellised valesti korraldatud ülekäigukohad siis, kui jalakäia jääb vahetult enne ülekäigukohta mõne ehitise või puude-põõsaste jne varju ning "tekib" ülekäigurajale ootamatult "ei tea kustkohast" juhi jaoks ilma eelneva hoiatuseta/ohuteabeta.

Viimane selline surmaga lõppenud juhtum oli 30.10.2025 Tartus.

ERR: Tartus hukkus kaubikuga kokku põrganud elektritõukerattur.

Seal ei põhimõtteliselt üldse võimalik nn "Tamme" tänavalt (p.s. ametlikult Tartus Tamme tänavat ei ole) välja sõita nii, et eriti paremalt, maja nurga tagant (aga ka vasakult uusehitust piirava piirdeaia, varem, enne piirdeaia paigaldust põõsa tagant), mõni kiiremini liikuv jalakäia sõidukile ette ei satu või mõni kergliikleja ette ei sõida enne, kui "Tamme" tänavalt lähenevast sõidukist paremale või vasakule üldse midagi näha on. Sealt pole hästi ka paremalt tulevat sõidukit näha. Sellistes kohtades ei tohi teha ei ülekäiguradasid ega mingeid kergliiklusteega ristumisi otse ristmiku nurgast. Jalakäial ja kergliiklejal peab olema tõkend ühe hooga otse liikumise takistamiseks ja kergteel liiklejad tuleb suunata ümber maja nurga nn "Tamme" tänavale ja siis 5-6m kaugusel ristmikust alles tuleks teha ülekäik ning sõidutee ristumine kergliiklusteega. Või siis tuleks liiklusohtuse seisukohast üldse keelata nn "Tamme" tänavalt sõidukite liiklus Kastani tänava suunas. Juht peab elementaarse vaatevälja saavutamiseks sõitma sõiduki ninaga vähemalt 1m jagu juba kergliiklusteele, kusjuures ka see ei taga elementaarset ohutust, sest paremalt maja nurga tagant võib 1-2 sekundi või isegi alla 1 sekundi jooksul sõiduki ette ilmuda mõni kergteel liikleja paremalt. Et näha paremal kogu kergteel toimuvat piisavalt kaugele peaks juht sõitma sõidukiga edasi veel vähemalt ca 1 meetri, hõivates (ja takistades) sellisel juhul 3 meetri laiusest kergteest / jalgteest juba ca 2 meetrit ehk 2/3 kogu kergtee laiusest. 

(Vahemärkusena: Eraldi teema on viimasel ajal moodi läinud "mikromärgid" (on ka seal ristmikul) ehk tavamõõtudega liiklusmärkidest tunduvalt vähendatud mõõtudega "minivariandid". Eesmärk peaks olema, et liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid) oleksid liiklejale HÄSTI märgatavad, mitte vastupidi...)

 Samal ajal peab juht pidevalt korraga jälgima nii paremalt tulevaid sõidukeid, paremalt tulevaid kergliiklejaid kui ka vasakult tulevaid kergliiklejaid. Ja seda vastassuundade puhul vähemalt iga sekundi tagant (veendudes esmalt, et paremalt sõidukeid ega kergliiklejaid nähtavas vaateväljas ei lähene, tuleb kohe veenduda, et ka vasakult vaatevälj jäävast alast kergliiklejaid ei lähene, misjärel kohe uuesti veenduma, et neid vasakule vaatamise ajal ei ilmnud paremalt ja siis jälle kohe, et ei ilmu vasakult jne). Antud juhul on kastani tänav, mida mööda liikus tõukerattur, ühesuunaline "Tamme" tänavalt vaadates paremalt vasakule. Kui ees oleks kahesuunaline tänav lisanduks vasakult võimalikud liiklejad sõidukitega, kelle olemasolu tuleks samuti pidevalt jälgida.

Samasugune närvilist tõmblemist eeldav ja ohutut liiklust mittepakkuv ristmik, ilma hoonete poolt vaatevälja varjamata, on näiteks selline:

Siin punasega tähistatud manöövrit tegev sõidukijuht põrkub kohe järgmiste ohtlike probleemidega:

* Esmalt tuleb kindlaks teha, et vasakult [OHT 1] ei läheneks sõidukit mille eeldatav sõidukiirus võib olla kuni 50km/h ehk 14 meetrit sekundis. Järgmiseks tuleb juhil veenduda, et suundadest [OHT 2] ja [OHT 3] ei liiguks jalakäijad ülekäigurajale. Kui suunast [OHT 3] on võimalik saada infot piisavalt varakult, et jõuaks otsuste tegemisel ohutult reageerida, siis suunast [OHT 2] võib jalakäia ilmuda ülekäigurajale ootamatult. Juht võib näha aga ei pruugi, olenevalt sõidukitüübist, sõiduki akendest ja vaatevälja ulatusest, paremalt selja ja sõiduki tagant ülekäigurajale liikuvat jalakäiat kas üldse või võib näha teda liiga hilja. Kusjuures auto taga toimuva nägemiseks peab juht rooli taga hakkama nii palju võimlema, et üle juhi parema õla, läbi sõiduki akende, oleks üldse midagi näha. Pärast seda protseduuri, mis kestab heal juhul sekundi või kaks, tuleb hakata uuesti veenduma, et vasakult endiselt ei lähene sõidukit (2 sekundiga võib see liikuda 28 meetrit kusagilt kaugemalt juba lähemale). Kui tuleb sõiduk ja see lastakse mööda, siis tuleb korrata protseduuri ja vaatlust üle parema õla... niimoodi tõmmeldes võib seal üsna kaua niiviisi seista. 

Lisame siia tavalisest jalgsiliiklejast kiiremad liiklejad (kiire kõnd, jooksmine, lapsed kes võivad jääda üldse pööret sooritava sõiduki varju (kaubik, veok, buss jms) nii, et sõiduki akendest neid ei näe, ülekäigurajale tormata võivad kergliikurid jms kes arvavad, et seal sõiduk jäi seisma just selleks, et neid üle lasta, mitte selleks, et peateel liiklevaid sõidukeid enne manöövrit monitoorida), ning saame juba üliohtliku liikluskorralduse.

Kui ülekäigurada oleks viidud otse ristmiku nurgast vähemalt ca 6 meetrit edasi (ja oleks takistatud kergliiklejate jõudmine ühe hetkega ristmiku nurgast otse kergteelt sõiduteele), poleks parempööret sooritaval juhil tarvidust korraga närviliselt tegeleda "saja asjaga" ja väheneks oht, et juhil midagi märkamata ja arvesse võtmata jääb, kardinaalselt. Õige ja turvalise lahenduse korral piisaks esmalt sellest, kui juht tuvastab vasakult tulevad sõidukid ja laseb need vajadusel läbi, seejärel teeb parempöörde ja tema ees avaneb täielik ülevaade ülekäigurajal ning kergteedel toimuvast. Kui ülekäigu rajale liigub jalakäijaid saab juht parempöörde manöövri ilusti lõpetada ja peatuda ülekäiguraja ees.

Nüüd mõtleme selle juhi peale natuke ka. Kui sellised ristmikud, kus tuleb tõmmelda nagu segane, tulevad üksteise järel, siis poole tunni pärast on meil tegemist juba (üli)närvilise juhiga, kes hakkab langetama järgnevalt liikluses otsuseid, rakendama närvi ajavate olukordade tagajärjel hajuvat tähelepanu ja harrastama närvilisi sõidustiile oma närvilisuse astmest tulenevalt.

Milleks ja kellele seda kõike (selliseid lahendusi) vaja on, ei saa aru. Liiklemine tuleb alati ja igal pool teha ohtuks, sujuvaks, rahulikuks ja meeldivaks, mitte vastupidi. Ja NB! liikluse "rahulikkus" ei tähenda alati ja ainult liikluskiirust, mis moodsal ajal arvatakse üks hea võluvits olema.