Liikluskorraldusest... või liikluskorratusest...
Transpordiamet ei kavatse liiklusohtlikku Osula ristmikku teist korda ümber ehitada
Kaks aastat tagasi renoveeritud ristmik Tartu ja Võru vahelisel maanteelõigul ei muutnud liiklust ohutumaks – viimasel ajal on seal toimunud mitu liiklusõnnetust. Uut Osula ristmikku enam ümber ehitama ei hakata, transpordiamet loodab, et olukorda aitab parandada kiirusepiirang.
Kui Võrumaa suurima liikluskoormusega maanteel - Võru linnast 10 kilomeetri kaugusel Tartu suunal oleval Osula ristmikul rajati parempöörde tegemiseks eraldi sõidurada, siis võis arvata, et liiklemine nelja tee ristumisel on muutunud ohutumaks, kuid nii see pole läinud. Viimane õnnetus juhtus ristmikul alanud aasta alguses.
"Ristmiku piirkonnas on olnud viimase kahe aasta jooksul kolm-neli õnnetust, mis on toimunud ristmiku peal. Meie enda hinnangul on neid hästi palju toimunud liiklejate kärsitusest ja kiirustamisest ja liiklejad ei veendu oma pöörde ohutuses, et näeks ära, kas pööre on ohutu, sest nähtavus on ristmikul iseenesest hea," lausus transpordiameti lõuna osakonna juhataja Janar Taal.
Taolistel nelja tee ristmikel on kõige ohtlikum manööver vasakpööre, eriti siis, kui seda alustatakse mõne suurema sõiduki taga, mis võib varjata vastutuleva sõiduki.
"Seal on õnnetusi ka varem toimunud. Aga raskeid ja väga raskeid liiklusõnnetusi peale seda kordategemist olnud ei ole. Küll peab seal ikkagi olema tähelepanelik, kuna liikluskorraldus on muutunud. Kui on pikad sirged, pikk sirge tee, pikk maantee ja järsku tuleb selline ristmik, kus on vaja kiirust maha võtta, kus hakatakse tegema vasakpöördeid, seal tuleb olla tähelepanelik," lausus PPA kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk.
Transpordiamet ei pea vajalikuks ristmiku ümberehitamist, ainukese võimalusena õnnetuste vähendamiseks nähakse ristmikul alandada piirkiirust.
https://www.err.ee/media/video/892066266ee94ae351f4f23768983b60?contentId=1609579678
*
Lõunaleht 23/01/2025
Õnnetu ristmik ei lase end ümberehitusest häirida
Eesti pikimal maanteel kümmekond enne Võru linna asuv Raiste-Osula ristmik on rohkelt kasutatav liiklussõlm, kus aegade jooksul on juhtunud palju liiklusõnnetusi. Mõni aasta tagasi ehitati ristmik teespetsialistide nägemust mööda ohutumaks, kuid nii mõnegi liikleja meelest ei muutnud see midagi või kui, siis halvemuse poole. Ning ohtlikke kokkupõrkeidki juhtub seal endiselt.
Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Raiste-Osula-Varese tee ristumiskohas pööravad veokid suurte puidutööstuste poole, elav on ka sõiduautode liiklus ühe Võrumaa suurima keskuse Antsla suunal. Lisaks sõidavad ristmikust pikisuunas üle kõik, kel asja Võru poolt Tartu ja pealinna poole ning vastupidi. Kokku läbib seda liiklussõlme ööpäevas tuhandeid sõidukeid. Selline liiklussagedus tõmbab mõistagi ligi ka õnnetusi. Juhuslik näide 2017. aasta oktoobrist: 22-aastane mees sõitis veoautoga Volvo ette peateel liikunud Volkswagenile ja seda juhtinud 55-aastane naine toimetati haiglasse.
2023. aastal ehitati ristmik transpordiameti tellimusel ümber. Ohutumaks pidid liiklust muutma ristmikule rajatud parem- ja vasakpöörderajad koos ohutussaartega. Umbusklikumad liiklejad viitasid, et nii võivad sõidukid sattuda kaasliiklejate „pimenurka” ehk siis eriti just manöövrit alustavad veokid võivad nähtavust märgatavalt piirata.
Pärast ümberehitust on ristmikul siiski juhtunud vähemalt viis liiklusõnnetust ja mitmed inimesed on saanud ka viga. Mõned näited.
7. veebruaril 2024 pööras Citroën hommikusel ajal Osula ristmikult Võru poole. Talle liikus Võru poolt Tartu suunas vastu Škoda, mille juht oli sooritamas möödasõitu, kuid ei suutnud oma rajale tagasi reastuda. Autod põrkasid kokku, õnneks seekord keegi viga ei saanud.
5. märtsil 2024 võttis Tartust Võru suunas liikunud Kia Rio juht Osula ristmikul hoo maha, sest tema ees sõitnud veoauto alustas parempööret Osula poole. Seejärel jätkas 76-aastase mehe juhitud Kia teekonda – kui ootamatult ilmus tema ette 27-aastase mehe juhitud BMW, mis tegi Võru poolt tulles vasakpööret Osula suunale. Autod põrkasid kokku, Kias viibinud kaassõitja, 59-aastane naine, toimetati haiglasse kontrolli.
19. augustil 2024 sõitis 25-aastane naine Osula ristmikul sõiduautoga Volkswagen Tiguan vasakpööret sooritades ette peateel liikunud sõiduautole Volvo, mida juhtis 65-aastane naine. Volvos kaassõitjana viibinud 11-aastane poiss toimetati haiglasse kontrolli.
Värskeim õnnetus juhtus mõni nädal tagasi, 2. jaanuari õhtul. Tartu poolt tulles Raiste suunas vasakpööret sooritanud Toyota sõitis ette Võru poolt lähenenud Renault'le. Teadaolevalt piiras Toyota juhi nähtavust Renault' ees vasakule Osula poole pööranud sõiduk. Autodes oli kokku kolm inimest, neist õnneks keegi viga ei saanud. Küll aga said autod tublisti räsida.
„Raskeid ja väga raskeid liiklusõnnetusi peale seda kordategemist olnud ei ole,” ütles PPA Kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk ERRile. „Küll peab seal ikkagi olema tähelepanelik, kuna liikluskorraldus on muutunud. Kui on pikad sirged, pikk sirge tee, pikk maantee ja järsku tuleb selline ristmik, kus on vaja kiirust maha võtta, kus hakatakse tegema vasakpöördeid, seal tuleb olla tähelepanelik.”
Autojuht: pöörad hea õnne peale
Enne ristmiku ümberehitust juhtusid seal peamiselt peateele ettesõidud. Tartu poolt tulles mahtusid korraga ristmikule ära paremale ja vasakule pöörajad ning otse sõitjad. Nüüd on otsesõiduks ja vasakpöördeks sama rada, seal võivad tekkida seisakud ja juhtide kärsitus, lisaks piiravad ees manööverdavad masinad nähtavust.
Mullu 21. augustil ehk kaks päeva pärast järjekordset avariid juhtis sellele tähelepanu lehelugeja Margus.
„Pidin Tartu poolt tulles Osula ristis tegema suurelt teelt vasakpööret. Seal seisid üks reka ja üks sõiduauto, mis ootasid Võru poolt tulles vasakpöörde võimalust. Ja lööge või maha, ma ei uskunud oma silmi: seal on koht, kus sa pead tegema vasakpööret nii, et sa ei näe mitte midagi, kas autot tuleb või autot ei tule. Ehku ja hea õnne peale pöörad.”
„Pole mingi ime, et selline avarii juhtub Osula ristis, see on ikka uskumatult mööda projekteeritud ristmik. See vist oli seal juba kolmas või neljas laks. Kui oma silmaga poleks näinud, siis ei usuks, et ongi situatsioon, kus sa pead vasakpöörde tegema nii, et kui on Osula Graanulisse keerav reka, siis teed pimetesti ja lihtsalt lähed ja loodad vanajumala ja hea õnne peale,” jätkas ta.
Transpordiamet kaalub kiiruse piiramist
LõunaLeht kirjeldas lehelugeja kogemust transpordiametile ja uuris: miks on nii, et ohutumaks ehitatud ristmik kipub ikka ja endiselt liiklusõnnetusi koguma ehk ohtlik olema?
„Vasakpöörde sooritamiseks peab juht hoidma sõiduki tee telje lähedale, see põhimõte on kirjas ka liiklusseaduses. Ehk et kui juht teeb vasakpööret Raiste suunas, siis peab sõiduk paiknema ohutussaare lähedal. Ristmikul on „Anna teed!” märk, mis ütleb, et vajadusel tuleb juhil peatuda ja anda teed peateel liiklejatele. Kui samal ajal tehakse vasakpööret nii Raiste kui Osula suunas, siis peavad juhid veenduma, et pööret on võimalik ohutult sooritada. Kui veoauto teeb vasakut pööret Osula suunas, peab Raiste suunas pööret tegev sõiduk ootama, kuni veoauto on manöövri lõpetanud,” kirjeldas ameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna juhataja Janar Taal.
„Varasema lahenduse probleemiks oli, et tegemist oli laia ristmikuga, kus jalakäijatel oli keeruline üle tee minna ning liiklus oli kaootiline ja tekkisid ohtlikud olukorrad. Liiklussaarte rajamine ja kanaliseerimine on aidanud kaasa ristmiku paremaks tajumiseks. Liiklusseaduses on kirjas, et juht peab olema veendunud oma manöövri ohutuses. Kahjuks on viimased liiklusõnnetused näidanud, et mõned juhid teevad manöövreid kiirustades, ilma et nad veenduksid nende ohutuses. Transpordiamet kaalub piirkiiruse alandamist Raiste ristmikul, otsus tehakse lähikuudel,” lisas ta.
*
Oht pole kadunud: Osula ristil põrkasid taas kokku kaks autot
Laupäeva pärastlõunal kella poole viie paiku toimus Võrumaal Osula ristil järjekordne liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku kaks sõiduautot.
Õnnetus juhtus Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 236. kilomeetril. Esialgsetel andmetel sõitis Tartu poolt tulnud 21-aastase mehe juhitud Hyundai ristmikule ja soovis pöörata Raiste suunas, kuid ei märganud vastu tulnud 61-aastase mehe juhitud Toyotat.
*
Võtan siis järgnevaks vaevaks elementaarseid liikluskorralduse põhimõtteid kommenteerida ja vigadele viidata. Kõik liiklejad ei ole "kohalikud" (sellega tuleb alati arvestada ka liikluskorraldajatel!). Vaatleme, millega on tegemist.
► Enne ristmiku ümberehitust juhtusid seal peamiselt peateele ettesõidud.
Ristmik enne ümberehtust nägi välja selline:
Esimese sammuna peateele väljasõitude ohutumaks tegemiseks oleks olnud Paiste ja Osula suunast kulgevatele teedel 221 "Anna teed" märgi ja 943 „Teeandekoht” teekattemärgistuse asemel kasutada liiklusmärki 222 „Peatu ja anna teed” koos vastava teekattemärgistusega 941 "stoppjoon".
Kuna otsustati ristmik täielikult "ohutumaks" ümber ehitada, siis lisati Paiste ja Osula suunast kulgevatele teedele enne ristmikku "saared" mis sunnivad liiklejat vasakpöördel tegema enne ristmikule väljasõitu väikese põikemanöövri, mis tõesti vähendab ohtu, et sõiduk ilma kiirust vähendamata asub tegema ristmikule väljasõitu, nii vasakule kui otse. Kuna see ei välista peatumata edasisõitu, ega sunni põikemanöövrit tegema ristmikul peateele paremale väljasõitu, siis oleks ka uue lahenduse juures siiski ohutum, kui kasutataks samaaegselt liiklusmärki 222 „Peatu ja anna teed” koos teekattemärgistusega 941 "stoppjoon", kuna peateel puuduvad sinna sõitjatele nn kiirendusrajad ja parempöörde teinud sõidukid satuvad kohe peatee põhilisele sõidurajale.
► 2. jaanuari 2025 õhtul sõitis Tartu poolt tulles Raiste suunas vasakpööret sooritanud Toyota ette Võru poolt lähenenud Renault'le. Teadaolevalt piiras Toyota juhi nähtavust Renault' ees vasakule Osula poole pööranud sõiduk.
► 8. novembri 2025 pärastlõunal kella poole viie paiku sõitis Tartu poolt tulnud 21-aastase mehe juhitud Hyundai ristmikule ja soovis pöörata Raiste suunas, kuid ei märganud vastu tulnud 61-aastase mehe juhitud Toyotat.
► „Pidin Tartu poolt tulles Osula ristis tegema suurelt teelt vasakpööret. Seal seisid üks reka ja üks sõiduauto, mis ootasid Võru poolt tulles vasakpöörde võimalust. Ja lööge või maha, ma ei uskunud oma silmi: seal on koht, kus sa pead tegema vasakpööret nii, et sa ei näe mitte midagi, kas autot tuleb või autot ei tule. Ehku ja hea õnne peale pöörad.”
Eelneva kahe õnnetuse ja ühe juhi kommentaari illustratsiooniks tänavavaade antud ristmikul Tartu poolt Võru poole sõites ja vaadates. Vasakule jääb Raiste, paremale Osula.
Lisades Võru poolt vasakpööret ootavale "rekkale" taha teise järelhaagise, teise "rekka" või nt bussi, muutub nähtavus veelgi halvemaks ja vasakpöörde tegemine ohtlikumaks. Eriti halva nähtavuse korral või näiteks talvistes teeoludes (lumesadu, tuisk jne). Kui Osula poolt on samaaegselt Võru suunal peateele välja sõitnud suurem veok, buss vms, või Tartu poolt tulija, kes tahab keerata vasakule Raiste suunda ees ületas enne teda mõni suurem veok, buss vms siis ei ole võimalikest Võru suunast Tartu suunas liiklejate kohta enam mingit ülevaadet ja olukorrateadlikus kannatab tõsiselt. Lisame tõsiasja, et Raiste suunas vasakpööret tegev sõiduk seisab keset maanteed otse Võru suunal liiklejate ees ja takistab nende liiklemist (eriti ohtlik talvel libedaga) ja tunneb "survet" oma vasakpöörde võimalikult kiiresti ära sooritamiseks, saame mitte just kõige ohutuma ja mõistlikuma liikluskorralduse näite.
Võib oletada, et ohutussaared lisati iga sõiduraja vahele selleks, et jalakäiatel oleks ohtum maanteed ületada, kuid ohutum oleks suure ümberehituse käigus olnud lahendada liiklussõlm nii, nagu on toodud järgmisel pildil, lisades ohutussaare asemel Tartu poolt tulijatele vasakpööret teha soovijaile eraldi sõiduraja vasakpöördeks. Seal on teelaiuses nii palju ruumi küll, et oleks ära mahtunud ka ohutussaared jalakäiate jaoks:
...kus tuleks järgida vähemalt sõiduradade (mustad jooned) asukohta nii, et need kulgeks-suunduks mööda peateed sirgelt, ilma sõiduraja "negatiivse" nihketa pööramissuunale vastassuunas (pööramist võimaldavad sõidurajad ja nendel liiklejad ei jääks "pimedasse" alasse pööret tehes).
Järgmiseks vaatleme liikluskorraldusvahendite kasutamist või mittekasutamist ja puudujääke.
Suunal Võru-Tartu paigaldatud liikluskorraldusvahendid enne ristmikku:
Siin on ilmselgelt tegemist räige hooletuse või mõtlematu lahendusega. Märk 352 „Möödasõidu keeld” koos möödasõitu keelava pidevjoonega on paigaldatud liiga hilja ja liiga lähedale ristmikust! Kui juht saab möödasõidu keelust teada alles selles kohas kus märk asub (on alustanud juba varem, või mis veelgi ohtlikum, hetk varem möödasõitu), siis on juba liiga hilja, et naaseda oma sõidurajale seda enam, et kohe tuleb ka kahe sõidusuuna vaheline ohutussaar.
► 7. veebruaril 2024 pööras Citroën hommikusel ajal Osula ristmikult Võru poole. Talle liikus Võru poolt Tartu suunas vastu Škoda, mille juht oli sooritamas möödasõitu, kuid ei suutnud oma rajale tagasi reastuda. Autod põrkasid kokku, õnneks seekord keegi viga ei saanud.
Möödasõidukeelu ja pidevjoone algus peaksid olema palju kaugemal ristmikust, et igas olukorras oleks võimalik sõiduki möödasõitu selleks hetkeks juba lõpetada ja alustada kiiruse alandamist enne ristmikuni jõudmist. Sõiduk mis liigub 90km/h läbib 25 meetrit sekundis ja 80km/h 22,2 meetrit sekundis. 70km/h läbib sõiduk sekundiga 19,5 meetrit. Möödasõidu keelu algusest ohutussaareni on 118 meetrit, mille sõiduk läbib 90km/h 4,5...5 sekundiga, 70km/h sõites 6 sekundiga.
Möödasõidu teekonna pikkust ja sellele kuluvat aega mõjutavad erinevad muutuvtegurid, nagu näiteks mööda sõitva sõiduki pikkus ja kiirus, sõiduki pikkus ja kiirus millest mööda sõidetakse, sõidukite arv, millest mööda sõidetakse, võimaliku vastutuleva sõiduki kiirus, kaugus mööduva ja möödasõidetava sõiduki vahel möödasõidu alguses, kaugus möödasõidetavast sõidukist möödasõidu lõpetamisel jne.
Seega on vajalik mingi minimaalne möödasõidunähtavus ja takistusteta möödasõiduteekond.
1999 projekteerimise normid nägid ette järgmised möödasõidunähtavuse normid projekteerimisel:
90km/h liikluskiirusega teel loeti heaks möödasõidunähtavuseks 720m, rahuldavaks 610m ja erandlikuks miinimumiks 550m. 70km/h on vastavad numbrid 590m; 480m ja 420m. Umbes pool sellest peaks olema pärisuunas takistusteta möödasõitu võimaldav. Täispikkused on arvestatud vastutuleva sõidukiga.
Uued 2023 kehtima hakanud "Tee projekteerimise normid" sätestavad:
Samal teemal on pikalt ja põhjalikult kirjutatud ka T_Konsult veebilehel. Soovitan soojalt sellega tutvuda. https://t-konsult.ee/liiklus/moodasoit/
Suunal Tartu-Võru paigaldatud liikluskorraldusvahendid enne ristmikku:
Siin on märk 352 „Möödasõidu keeld” koos möödasõitu keelava pidevjoonega paigaldatud 468m kaugusele ohutussaarest ja on rahuldaval kaugusel kui võtta aluseks 2023 uued nõuded. Märk 186 "Muud ohud" koos lisatahvliga, mis viitab ohutussaarele (takistus teel), võiks olla ristmikust kaugemal. Osutusmärk 531 „Sõidurajad ja -suunad” võiks olla samuti kaugemal ristmikust või olla dubleeritud esimese analoogse märgiga kaugemal, näiteks hiljemalt juhatusmärk 621 juures (suur teeviit). Teabe saamine õigeaegselt ja pigem varem kui hilja on juhile ülioluline. Antud juhul siis eriti silmas pidades seda, et peamisest sõidurajast saab sõita nii otse kui teha pööret vasakule. Parempöörde kohta eraldi sõidurajast info varem esitamine ei ole siin nii oluline.
Mõlemas suunas võiks ja peaks olema peale või enne teeviita ka liiklusmärk 133a „Lõikumine kõrvalteega” (soovitavalt koos lisatahvliga, kui kaugel on ristmik meetrites), mis hoiataks kõrvaltee lõikumisest peateega ja kõrvaltee suubumisest sellesse. Juhatusmärk 621 (suur teeviit) ei asenda ühelgi juhul hoiatusmärki 133a ja selle tõe eiramist kohtab väga palju. Teeviit 621 ei defineeri üheselt ristmiku tehnilist olemust ja liikluskorraldust ega lahendust, mil viisil teed ristuvad. Ka märk 352 „Möödasõidu keeld” koos lisatahvliga "500m", "600m" või misiganes muu pikkus ei asenda seda, sest lisatahvlil on antud möödasõidu keelu ulatus ja märgi kehtivuse teekonna pikkus, mitte märgi kaugus ristmikust.
Viidatud liiklusmärkide jms saab tutvuda siin:
Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele
Veel üks märkus siia juurde: Bussipeatused peaksid olema võimalusel alati peale ristmikku, mitte enne ristmikku, kus bussipeatuses seisev buss ei varjaks ära kõrvalteelt peateele välja sõitva sõiduki juhi eest vaadet peateel toimuvast vahetult enne ristmikku. Seda saab muidugi leevendada viies bussipeatuse võimalikult kaugele ristmikust ja tehes bussipeatusesse bussi jaoks "tasku", kus buss seisab võimalikult eemal põhisõidurajast. Antud ristmikul on see lahendatud asukohaliselt õigesti, aga oleks võinud kaaluda (võiks alati analoogsetel ristmikel kaaluda, kui selleks ruumi on) bussipeatusesse viiva bussi sõiduraja/peatumistasku pikendamist kuni ristmikuni, kus selle ristmikupoolsemat haru saaks kasutada kõrvalteelt peateele keeravate sõidukite "kiirendusrajana" ja bussi peatumise aeglustusrajana, mis väldiks manöövri hetkel aeglase sõiduki väljakeeramise otse peateele. Oleks mõnevõrra kallim ehitada, kuid igati ohutum.
*
Olen neid imelikke ja mitteohutuid liikluskorralduste lahendusi kommenteerinud veebis paljudes erinevates kohtades ja kui aega saab, siis koondan need kõik (mis veel netis alles ja leitavad on) siia ühte "liiklusblogisse" millalgi kokku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar